Vanad portselantassid tänapäevases kodus

Peaaegu igas perekonnas on olnud mõni portselanserviis, mida hoiti kapi kõige kõrgemal riiulil. Seda kasutati jõulude ajal, sünnipäeval või siis, kui külla tuli keegi eriti tähtis. Ülejäänud aja seisid tassid ja taldrikud korralikult reas ning ootasid oma järgmist võimalust.

Mõnes kodus on need nõud endiselt alles. Teistes on vana serviis aastate jooksul laiali jagatud, müüdud või hoopis ära visatud, sest kellelgi polnud enam ruumi seda hoida.

Aga kas vanad portselantassid peaksidki jääma üksnes mälestuseks? Või võiksid need leida koha ka tänapäevases kodus, kus nõud ei pea tingimata olema ühest sarjast ja ilusat tassi ei pea hoidma ainult külaliste jaoks?

Miks vanad nõud inimestele meeldivad?

Vana tass ei ole alati lihtsalt vana tass.

See võib meenutada lapsepõlvekodu, pühapäevaseid kohvijoomisi või vanaema köögikappi, kus igal esemel oli oma kindel koht.

Samas ei pea vintage-portselani vastu huvi tundmiseks olema isiklikku mälestust. Paljusid köidavad vanade nõude vormid, värvid ja mustrid, mida tänapäevastest kauplustest alati ei leia.

Mõne tassi puhul on eriline selle õhuke portselan, teisel lilledekoor, kolmandal kuldne ääristus või hoopis käsitsi maalitud kujundus.

Vanem portselan võib olla ka võimalus kujundada kodu järk-järgult. Kõike ei pea ostma korraga ja ühest kollektsioonist. Üks meeldiv tass võib leida koha olemasolevate nõude kõrval ilma, et kogu kööki tuleks ümber kujundada.

Kas portselan on alati olnud midagi erilist?

Portselani ajalugu ulatub kaugele ning selle valmistamise oskus arenes algselt Hiinas. Euroopa tootjad püüdsid kaua saavutada samasugust tulemust, enne kui siin 18. sajandil portselani valmistamine edukalt käivitati.

Victoria ja Alberti muuseumi ülevaade kirjeldab, kuidas portselan liikus Hiinast Euroopasse ning kuidas Euroopa tootjad arendasid hiljem välja oma tehnikad, vormid ja kujundustraditsioonid.

V&A

See aitab mõista, miks vanade tasside puhul võib olla nii palju erinevusi.

Saksa, Poola, Soome, Jaapani ja teiste riikide portselan ei moodusta ühtset stiili. Igal tootjal, ajastul ja tootesarjal võivad olla oma iseloomulikud vormid ning dekoorid.

Samas ei ole iga vana tass haruldane või kallis. Paljusid serviise valmistati suurtes kogustes ja need olid mõeldud tavaliseks koduseks kasutamiseks.

Eseme vanus üksi ei määra selle rahalist väärtust ega seda, kui hästi see tänapäevasesse koju sobib.

Vanaema serviis ei pea enam olema puutumatu

Varem võis korralik piduserviis olla pere jaoks oluline suurem ost. Selle eest hoolitseti ning seda ei soovitud igapäevase kasutamisega kulutada.

Tänapäeval on suhtumine mitmel pool muutunud. Mõni inimene eelistab hoida päranduseks saadud serviisi tervikuna alles, teine tahab sellest päriselt kohvi juua.

Mõlemad valikud on arusaadavad.

Kui vanad nõud on heas seisukorras ja sobivad toiduga kokkupuutumiseks, võivad need leida koha ka tavalisel kohvilaual. Näiteks neljast tassist koosnev serviis sobib hästi väiksema pere või sõpruskonna koosviibimiseks.

Samuti ei pea kõiki serviisi osi korraga kasutama. Suurema komplekti suhkrutoos, koorekann või mõni üksik alustaldrik võib täiendada tänapäevast lauakatet.

Oluline on aga eristada kasutamiseks valmistatud nõusid dekoratiivsetest esemetest. Kõik vanad keraamilised ja portselanesemed ei pruugi tänapäevaseks toidukasutuseks sobida.

Kas kõik tassid peavad olema ühest sarjast?

Ühesugune serviis on lihtne ja klassikaline lahendus, kuid see ei ole ainus võimalus.

Eri tootjate tasse võib ühendada näiteks ühise põhivärvi, sarnase lillemotiivi või kuldse ääristuse järgi.

Kui kapis on mitu üksikut tassi, mille ülejäänud komplekt on kaduma läinud, ei tähenda see, et need oleksid kasutud.

Üks võimalus on kujundada mitmest tassist teadlikult erinev kohvilaud. Nii saab iga külaline valida endale meeldiva tassi.

Teine võimalus on hoida lauakate üldiselt lihtne ja kasutada ühte dekoratiivsemat eset pilgupüüdjana. Näiteks võib rikkaliku lilledekooriga suhkrutoos sobida täiesti tavaliste valgete tasside kõrvale.

Kui kodus on eri ajastutest pärit esemeid, ei pea neid tingimata üksteisest lahus hoidma. Mõnikord loovad just erinevused isikupärase terviku.

Millal tasub vana serviis alles hoida?

Kui portselan on saadud perekonnalt, ei ole otsus alati ainult praktiline.

Ühe inimese jaoks võib terve serviisi säilitamine olla oluline perekondliku järjepidevuse tõttu. Teise jaoks on tähendusrikas üksainus tass, millest vanaema alati kohvi jõi.

Kui kodus ruumi napib, võib suure komplekti säilitamine muutuda koormavaks.

Siis tasub endalt küsida, mis on tegelikult oluline: kas kogu serviis, mõni eriline ese või hoopis sellega seotud mälestus?

Kõiki esemeid ei pea alles hoidma üksnes seetõttu, et need on vanad. Samas ei pea loobuma ka millestki, millel on sinu jaoks suur emotsionaalne väärtus.

Vahel piisab sellest, kui suur komplekt asendub paari lemmikesemega, mis jäävad päriselt kasutusse või nähtavale.

Mida vaadata enne vana tassi kasutuselevõttu?

Enne kui kapis aastakümneid seisnud serviis uuesti kasutusele võtta, tasub kõik esemed ükshaaval üle vaadata.

Tähelepanu tuleks pöörata eelkõige järgmisele:

Kas tassi serval või sangal on mõrasid ja täkkeid?
Kas glasuur on terve või esineb selles pragude võrgustikku?
Kas dekoor või kullatis on kulunud?
Kas tass ja alustaldrik kuuluvad algselt kokku?
Kas tegemist on üldse toidukasutuseks valmistatud esemega?

Mõned väikesed kulumisjäljed võivad olla üksnes esteetilised, kuid mõrade, tugevalt kulunud glasuuri või ebakindla päritoluga esemete puhul ei tasu automaatselt eeldada, et neid on ohutu kasutada.

Eriti ettevaatlik tuleks olla siis, kui soovitakse vanast tassist regulaarselt juua kuuma kohvi või teed.

Kas vanast portselanist on ohutu süüa ja juua?

See on küsimus, millele ei saa vastata ainult eseme vanuse või välimuse põhjal.

Mõnedes vanades keraamilistes glasuurides ja dekoratsioonides kasutati pliid sisaldavaid ühendeid. Kui glasuur ei ole nõuetekohaselt valmistatud või on kahjustunud, võib teatud tingimustel pliid toitu või jooki eralduda.

USA toidu- ja ravimiamet FDA juhib tähelepanu sellele, et suuremat ettevaatust võivad vajada muu hulgas antiiksed, kahjustunud või tugevalt kulunud keraamilised nõud. Samas ei tähenda vanus iseenesest, et iga vana taldrik või tass oleks ohtlik.

FDA

Eriti oluline on kontrollida, kas ese oli algselt mõeldud toiduga kokkupuutumiseks või üksnes dekoratsiooniks.

Kui nõu on märgistatud ainult dekoratiivseks kasutamiseks, ei tohiks seda kasutada toidu valmistamiseks, serveerimiseks ega säilitamiseks.

Kui vana eseme toiduohutust ei õnnestu kindlaks teha, on mõistlik jätta see dekoratiivseks esemeks.

Tavaline pesemine või keetmine ei muuda võimaliku pliidisisaldusega glasuuri ohutuks.

FDA

Kuidas vanemat portselani hooldada?

Ilusa vana tassi säilitamiseks ei ole enamasti vaja keerulisi vahendeid.

Õrna portselani, käsitsi maalitud dekoori ja kuldsete detailidega nõusid tasub pesta ettevaatlikult ning vältida tugevat hõõrumist.

Nõudepesumasin ei ole tingimata sobiv valik, eriti kui puudub tootja kinnitus, et konkreetne ese masinpesu talub.

Samuti tasub vältida järske temperatuurimuutusi. Väga külma tassi ei ole mõistlik kohe keeva veega täita.

Mikrolaineahjus ei tohiks kasutada metallse dekoori või kullatisega nõusid.

Kui mõnda vana serviisi kasutatakse ainult paar korda aastas, võiks selle hoiustamisel vältida taldrikute ja tasside tugevat üksteise vastu surumist. Õrn eraldusmaterjal aitab vähendada hõõrdumist ja kriimustusi.

Kas vintage-nõude ostmine on alati säästlikum valik?

Vanema eseme uuesti kasutusele võtmine võimaldab pikendada selle kasutusiga ja vähendada vajadust osta samaks otstarbeks uus toode.

See ei tähenda siiski, et iga vintage-ost oleks automaatselt keskkonnale parem.

Kui ese jääb lihtsalt kappi seisma või ostetakse ainult hetkelise vaimustuse tõttu, ei pruugi selle praktiline väärtus olla kuigi suur.

Säästlikum lähenemine on valida esemeid, mida päriselt vajatakse, kasutatakse või soovitakse pikaajaliselt säilitada.

Sama kehtib päranduseks saadud nõude kohta. Uue serviisi ostmise asemel võib mõnikord piisata sellest, et olemasolevad tassid ja taldrikud uuesti kasutusele võtta.

Vanad nõud võivad luua uusi traditsioone

Kõige huvitavam osa vanade nõude juures ei pruugi olla nende tootja või valmistamisaasta.

See võib olla hoopis hetk, mil vana ese leiab uue kasutaja.

Kunagi ainult pühade ajal kasutatud kohviserviis võib saada nädalavahetuse hommikusöögi osaks. Üksik tass võib muutuda kellegi igapäevaseks lemmikuks. Väike koorekann võib leida koha köögiriiulil, kus seda näeb iga päev.

Nii ei pea vana portselan olema ainult mälestus möödunud ajast.

Sellest võib saada osa täiesti uutest kodustest harjumustest.

Ja võib-olla ongi see üks paremaid põhjuseid vanu nõusid alles hoida: mitte selleks, et need jääksid puutumatuks, vaid selleks, et nende lugu saaks jätkuda.

Vanad portselantassid tänapäevases kodus – kas vanaema serviis väärib uut elu?