PÄRISJUTUD · Tervis ja heaolu
Miks tekib püsti tõustes vahel pearinglus või silme eest läheb mustaks?
Miks läheb kiiresti püsti tõustes vahel silme eest mustaks või tekib pearinglus? Selgitame, kuidas vererõhk asendimuutusele reageerib, mis seda tunnet soodustab ja millal tasub sümptomiga arsti poole pöörduda.

Tõused kiiresti diivanilt või voodist püsti.
Hetkeks käib pea ringi.
Silme eest läheb tumedaks või tekivad justkui täpid.
Mõnikord tuleb isegi millestki kinni haarata.
Mõne sekundi pärast on kõik jälle korras.
Selline tunne on üsna tavaline ja sageli on selle taga keha täiesti loomulik reaktsioon asendimuutusele.
Kui inimene tõuseb lamamast või istumast püsti, liigub gravitatsiooni tõttu osa verest jalgadesse ja kõhupiirkonda. Organism peab kiiresti reageerima, et aju saaks endiselt piisavalt verd.
Kui see kohanemine hetkeks hilineb, võibki tekkida pearinglus, nõrkus või tunne, et silme eest läheb mustaks. Mayo Clinic
Mis kehas püsti tõustes tegelikult juhtub?
Lamades jaotub veri kehas üsna ühtlaselt.
Püsti tõustes hakkab gravitatsioon verd allapoole tõmbama.
American Heart Associationi ülevaate järgi võib püsti tõustes umbes 300–800 milliliitrit verd ajutiselt liikuda jalgade ja kõhupiirkonna veresoontesse. professional.heart.org
Selle tõttu jõuab hetkeks vähem verd tagasi südamesse.
Süda pumpab vähem verd edasi.
Vererõhk langeb.
Tavaliselt reageerib keha sellele väga kiiresti.
Kaela ja südame lähedal asuvad rõhuretseptorid ehk baroretseptorid märkavad muutust ning käivitavad reaktsiooni:
süda hakkab veidi kiiremini lööma;
veresooned tõmbuvad kokku;
vererõhk taastub.
Kui see kompensatsioon toimub piisavalt kiiresti, ei tunne inimene midagi.
Kui see võtab natuke kauem aega, tekibki hetkeline pearinglus või nägemise tumenemine. Mayo Clinic
Seda nimetatakse ortostaatiliseks ehk posturaalseks hüpotensiooniks
Kui vererõhk langeb püsti tõustes piisavalt palju, kasutatakse meditsiinis mõistet ortostaatiline hüpotensioon ehk posturaalne hüpotensioon.
Klassikaliselt tähendab see, et süstoolne ehk ülemine vererõhk langeb vähemalt 20 mmHg või diastoolne ehk alumine vähemalt 10 mmHg kolme minuti jooksul pärast püsti tõusmist. professional.heart.org
See ei tähenda, et iga paari sekundi pikkune pearinglus oleks kindlasti ortostaatiline hüpotensioon.
Sarnast tunnet võivad põhjustada ka muud asjad.
Miks läheb just silme eest mustaks?
Aju ja silmade töö sõltub pidevast verevarustusest.
Kui aju verevarustus hetkeks väheneb, võib nägemine muutuda.
Inimene võib kirjeldada:
mustumist;
hägustumist;
täppe;
kitsenevat vaatevälja;
„sädelust“.
See on üks tüüpilisi ortostaatilise vererõhulanguse sümptomeid. Mayo Clinic
Kui verevarustus taastub, taastub tavaliselt kiiresti ka nägemine.
Kõige tavalisem põhjus võib olla liiga kiire püsti tõusmine
Kui inimene tõuseb väga kiiresti, peab organism reageerima samuti kiiresti.
Noorel ja tervel inimesel saab keha sellega enamasti hästi hakkama.
Aga aeg-ajalt võib vererõhu stabiliseerumine jääda murdosa võrra hiljaks.
Eriti lihtne on seda märgata siis, kui oled:
pikalt lamanud;
kaua istunud;
väsinud;
kuumas ruumis;
vähe joonud.
Vedelikupuudus teeb selle palju tõenäolisemaks
Kui kehas on vähem vedelikku, on vereringes ka vähem veremahtu.
See tähendab, et püsti tõustes on organismil veel raskem vererõhku kiiresti üleval hoida.
Vedelikupuudus võib tekkida näiteks:
kuuma ilmaga;
tugeva higistamisega;
palaviku ajal;
oksendamise või kõhulahtisusega;
kui inimene lihtsalt joob liiga vähe.
Ka kerge vedelikupuudus võib põhjustada nõrkust, pearinglust ja ortostaatilisi sümptomeid. Mayo Clinic
Kuumus võib vererõhku langetada
Soojas veresooned laienevad.
See aitab kehal soojust ära anda.
Samas tähendab laiem veresoonkond seda, et vererõhk võib kergemini langeda.
Seetõttu võib püsti tõustes pearinglust sagedamini tekkida:
saunas;
kuumas duši all;
palaval suvepäeval;
umbses ruumis.
Kui sellele lisandub higistamisest tekkinud vedelikupuudus, suureneb tõenäosus veelgi. Mayo Clinic
Mõnikord on põhjus lihtsalt pikk lamamine
Kui inimene on haiguse, vigastuse või muu põhjuse tõttu pikalt voodis olnud, harjub keha väiksema koormusega.
Püsti tõustes ei pruugi vereringesüsteem enam nii kiiresti reageerida.
Pikaajaline voodirežiim on üks teadaolevaid ortostaatilise hüpotensiooni riskitegureid. Mayo Clinic
Ravimid võivad seda põhjustada
Pearinglus püsti tõustes võib olla ka ravimi kõrvaltoime.
Seda võivad soodustada näiteks teatud:
vererõhuravimid;
diureetikumid ehk vett väljutavad ravimid;
beetablokaatorid;
alfablokaatorid;
nitraadid;
antidepressandid;
Parkinsoni tõve ravimid;
teatud rahustava toimega ravimid.
Põhjus võib olla selles, et ravim alandab vererõhku, vähendab veremahtu või mõjutab närvisüsteemi reaktsiooni. Mayo Clinic
Ravimit ei tohiks sellepärast omal käel ära jätta.
Kui sümptom tekkis pärast uue ravimi alustamist või annuse muutmist, tasub sellest arstile rääkida.
Madal vererõhk pole iseenesest alati probleem
Mõnel inimesel ongi loomulikult üsna madal vererõhk.
Kui inimene tunneb end hästi, ei tähenda madalam number automaatselt haigust.
Probleem tekib siis, kui sellega kaasnevad sümptomid:
pearinglus;
nõrkus;
minestamine;
hägune nägemine;
segasus.
Siis tuleb vaadata, miks vererõhk langeb ja kas selle taga on mõni muu põhjus. Mayo Clinic
Kas vähene söömine võib samuti mõjutada?
Jah, kuid mitte alati sama mehhanismi kaudu.
Kui inimene pole pikalt söönud, võib tal tekkida nõrkus või pearinglus.
Eriti võib see juhtuda inimestel, kelle veresuhkur langeb liiga madalale.
Samuti võib üldine energiapuudus teha püsti tõustes ebamugava tunde tugevamaks.
Pearinglusel on väga palju võimalikke põhjuseid ja ortostaatiline vererõhulangus on neist vaid üks. Mayo Clinic
Aneemia võib anda sarnaseid kaebusi
Kui veres on liiga vähe hemoglobiini või terveid punavereliblesid, jõuab kudedesse vähem hapnikku.
Inimene võib tunda:
väsimust;
nõrkust;
õhupuudust;
pearinglust.
Aneemia võib samuti soodustada madala vererõhu sümptomeid. Cleveland Clinic
Seetõttu ei tasu sagedast pearinglust automaatselt ainult „madala vererõhu“ arvele panna.
Vanusega muutub püsti tõusmise talumine sageli kehvemaks
Ortostaatiline hüpotensioon muutub vanusega sagedasemaks.
American Heart Associationi andmetel esineb seda umbes 10 protsendil 60–65-aastastest ning 65. eluaastast edasi võib levimus ulatuda 15–30 protsendini. professional.heart.org
Üheks põhjuseks on see, et vanusega võivad vererõhu automaatsed regulatsioonimehhanismid muutuda aeglasemaks.
Lisaks kasutavad vanemad inimesed sagedamini ravimeid, mis võivad vererõhku mõjutada.
Mõnikord on põhjus närvisüsteemis
Vererõhu kiiret kohandamist juhib autonoomne närvisüsteem.
See töötab suuresti ilma teadliku kontrollita.
Mõned haigused võivad seda süsteemi kahjustada.
Näiteks:
Parkinsoni tõbi;
diabeediga seotud närvikahjustus;
teatud muud neuroloogilised haigused.
Sellisel juhul võib vererõhu reguleerimine püsti tõustes olla püsivalt häiritud. Mayo Clinic
Südameprobleemid võivad samuti rolli mängida
Kui süda ei suuda asendimuutusele piisavalt kiiresti reageerida, võib vererõhk langeda.
Ortostaatilisi sümptomeid võivad soodustada näiteks:
väga aeglane pulss;
südameklapi probleemid;
südamepuudulikkus;
mõned rütmihäired.
Need pole kõige tavalisemad põhjused, kuid on üks põhjus, miks korduvaid või raskeid sümptomeid tasub arstiga arutada. Mayo Clinic
Kas see on sama asi mis vertiigo?
Ei.
Pearinglus on väga lai sõna.
Inimene võib selle all mõelda vähemalt kolme eri tunnet:
pea on kerge ja kohe võib minestada;
tasakaal on halb;
ruum justkui pöörleb.
Püsti tõusmisega seotud vererõhulangus põhjustab sagedamini esimest varianti: kerget pead, nõrkust ja silme eest tumenemist.
Vertiigo puhul kirjeldatakse sageli tunnet, et inimene või ruum pöörleb.
Selle taga on tihti hoopis sisekõrva tasakaalusüsteem. nhs.uk
Miks juhtub seda mõnikord kohe hommikul?
Öösel on inimene mitu tundi lamanud.
Lisaks pole ta tavaliselt selle aja jooksul joonud.
Kui voodist väga kiiresti püsti hüpata, saavad kokku kaks asja:
asendimuutus;
kerge vedelikupuudus pärast ööd.
Seetõttu võib hommikune püsti tõusmine mõnel inimesel sagedamini pearinglust põhjustada.
Kas pärast söömist võib samuti vererõhk langeda?
Jah.
Eriti vanematel inimestel võib vererõhk langeda ühe kuni kahe tunni jooksul pärast söömist.
Seda nimetatakse postprandiaalseks hüpotensiooniks.
Pärast sööki suunatakse rohkem verd seedesüsteemi ning mõnel inimesel ei kompenseeri organism seda piisavalt kiiresti. Mayo Clinic
Kui sellele lisandub kiire püsti tõusmine, võib pearinglus olla tugevam.
Alkohol võib samuti kaasa aidata
Alkohol võib veresooni laiendada ja soodustada vedelikupuudust.
Mõlemad võivad muuta vererõhu püsti tõustes ebastabiilsemaks.
Seetõttu võib hommikune pearinglus pärast alkoholi tarbimist olla seotud mitte ainult vähese une, vaid ka vedelikutasakaalu ja vererõhuga.
Mida teha hetkel, kui silme eest hakkab mustaks minema?
Kõige tähtsam on kukkumist vältida.
Kui tunned, et pea käib ringi:
istu tagasi;
või heida pikali.
Ära ürita „läbi suruda“.
Mayo Clinic soovitab kerge ortostaatilise pearingluse puhul ühe kõige lihtsama abinõuna kohe uuesti istuda või pikali heita. Mayo Clinic
Kui tunne möödub mõne sekundiga, võib see olla täiesti piisav.
Püsti tasub tõusta etapiti
Eriti siis, kui tead, et sul tekib pearinglust sageli.
Näiteks voodist tõustes:
tõuse kõigepealt istukile;
oota mõni hetk;
pane jalad põrandale;
tõuse siis püsti.
See annab vereringele rohkem aega kohaneda.
Sama võib aidata pärast pikemat diivanil või toolil istumist.
Vedelik aitab, kui põhjus on vedelikupuudus
Kui inimene on vähe joonud, võib piisav vedeliku tarbimine sümptomeid vähendada.
Eriti tasub sellele tähelepanu pöörata:
palava ilmaga;
sportides;
palaviku ajal;
kõhulahtisuse või oksendamise korral.
Kui inimene peab mõne haiguse tõttu vedeliku kogust piirama, näiteks teatud südame- või neeruhaiguse korral, tuleb vedeliku suurendamist arstiga arutada.
Kas rohkem soola aitab?
Mõne ortostaatilise hüpotensiooni vormi puhul võib suurem soola- ja vedelikutarbimine tõesti aidata vererõhku üleval hoida.
Aga see ei sobi kõigile.
Eriti ettevaatlik peab olema inimene, kellel on:
kõrge vererõhk;
südamepuudulikkus;
neeruhaigus.
Seetõttu ei ole hea mõte hakata korduva pearingluse tõttu lihtsalt omal käel palju rohkem soola sööma.
Kas vererõhku saab kodus kontrollida?
Jah.
Kui sümptom kordub, võib olla kasulik mõõta vererõhku:
pärast mõneminutilist lamamist;
seejärel pärast püsti tõusmist.
Meditsiinilises hindamises kasutatakse sageli mõõtmist pärast umbes viit minutit lamamist ning seejärel kuni kolme minuti jooksul pärast püsti tõusmist. AAFP
Kodune mõõtmine ei asenda diagnoosi, kuid võib anda arstile kasulikku infot.
Millal muutub asi olulisemaks?
Üksik lühike pearinglus pärast kiiret püsti tõusmist pole enamasti põhjus paanikaks.
Arstiga tasub aga rääkida siis, kui:
sümptom kordub sageli;
pearinglus kestab kaua;
oled päriselt minestanud;
kukud;
sümptom tekib ilma asendimuutuseta;
see hakkas pärast uue ravimi kasutamist;
sul on ka muid kaebusi.
Mayo Clinic rõhutab, et sage püsti tõusmisega seotud pearinglus vajab hindamist ning isegi lühiajaline teadvusekaotus on oluline sümptom. Mayo Clinic
Millal vajab pearinglus kiiremat abi?
Pearingluse korral tuleb kiiresti abi otsida, kui sellega kaasneb näiteks:
ühe kehapoole nõrkus või tuimus;
kõnehäire;
uus tugev peavalu;
topeltnägemine või oluline nägemishäire;
rindkerevalu;
tugev südamekloppimine või ebatavaline pulss;
teadvusekaotus.
Need sümptomid võivad viidata millelegi muule kui lihtsale asendimuutusest tingitud vererõhulangusele. nhs.uk
Minestamine ei ole lihtsalt „tugevam pearinglus“
Kui inimene kaotab teadvuse, pole see enam ainult ebamugav tunne.
Minestamisel suureneb ka kukkumise ja vigastuse risk.
Eriti oluline on arsti hinnang siis, kui minestamine:
kordub;
tekib koormuse ajal;
tekib ilma selge põhjuseta;
või sellega kaasnevad südamega seotud sümptomid.
Diagnoos ei põhine ainult ühel vererõhunumbril
Kui arst kahtlustab ortostaatilist hüpotensiooni, vaadatakse tavaliselt koos:
sümptomeid;
ravimeid;
vererõhku;
pulssi;
tervislikku seisundit.
Vajadusel võidakse teha täiendavaid uuringuid.
Kui tavalisel mõõtmisel vererõhulangust ei leita, kuid sümptomid on tüüpilised, võib mõnel juhul kasutada kallutustesti ehk tilt-table testi. PubMed
Põhjus on tähtsam kui lihtsalt vererõhu number
Ortostaatiline hüpotensioon pole üks konkreetne haigus.
See on nähtus, mille taga võib olla väga erinevaid põhjuseid.
Näiteks:
vedelikupuudus;
ravim;
aneemia;
südameprobleem;
närvisüsteemi haigus.
Seetõttu keskendub ravi eelkõige põhjusele.
Kui põhjus on vedelikupuudus, tuleb tegeleda vedelikuga.
Kui ravim, võib arst muuta annust või ravimit.
Kui mõni muu haigus, ravitakse seda. Mayo Clinic
Enamasti on paarisekundiline pearinglus siiski üsna süütu
Kui inimene tõuseb järsku püsti, maailm läheb hetkeks tumedaks ja mõne sekundi pärast on kõik normaalne, on põhjus sageli lihtsalt selles, et vereringe ei jõudnud asendimuutusele kohe reageerida.
Eriti kui see juhtub:
harva;
pärast pikka istumist või lamamist;
palava ilmaga;
vähese joomise järel.
Aga kui sellest saab korduv nähtus, tasub seda võtta kui sümptomit, mitte iseloomuomadust.
Keha annab märku, et püsti tõusmisel ei püsi vererõhk alati piisavalt stabiilsena.
Ja enamasti on võimalik välja selgitada, miks.
Allikad ja edasi lugemine
- Mayo Clinic – Orthostatic hypotension: https://www.mayoclinic.org/diseases-conditions/orthostatic-hypotension/symptoms-causes/syc-20352548
- Mayo Clinic – Orthostatic hypotension: diagnosis and treatment: https://www.mayoclinic.org/diseases-conditions/orthostatic-hypotension/diagnosis-treatment/drc-20352553
- American Heart Association – Orthostatic Hypotension in Adults With Hypertension: https://professional.heart.org/en/science-news/orthostatic-hypotension-in-adults-with-hypertension
- Cleveland Clinic – Orthostatic Hypotension: https://my.clevelandclinic.org/health/diseases/9385-low-blood-pressure-orthostatic-hypotension
- American Family Physician – Orthostatic Hypotension: A Practical Approach: https://www.aafp.org/pubs/afp/issues/2022/0100/p39.html
- NHS – Dizziness: https://www.nhs.uk/symptoms/dizziness/
- NICE / NCBI Bookshelf – Hypertension in adults: diagnosis and management: https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK547161/
MIDA SINA ARVAD?
Kas sul on püsti tõustes vahel tekkinud pearinglus või silme eest mustaks läinud?
Ole esimene, kes oma arvamuse ütleb.